Kaks nädalat tagasi kirjutasime kuidas Žorik taas imet tegi ja ägedast haigushoost imekombel toibus. Surmatud pole meist keegi ja täna tegi eesti kõige kuuldam loom viimased hingetõmbed. Venitasime palju venitasine, aga meie ühise pingutusena sai see koer üksjagu eluaastaid juurde. Loomapäästegrupi ja tema eest hoolitsenud Viktoria Geri pere soov on, et tuhk läheks sinnasamma monumendi kõrvale. Kõik vahendid on selleks olemas ja antud juhul jääb Facebookis toimuv annetuste kogumine arusaamatuks.
Legend kummardas ja lahkus nagu tuligi – tühjast ja tühjusest. Olen kuidagi kurb. Päriselt, mitte Facebooki “päriselt.” Tõmbab ikka vanainimese silma veele. Kuradi hulkuv koer! Ja siis veel imestan miks me vabatahtlikud läbi põlevad ja ruttu-ruttu ühingust vehkat teevad?
