Fotod: Inari Leiman
Nagu on saanud toredaks tavaks, tähistame ka sel pühapäeval, 22. juunil kaamelipäeva. Aasta ühel pikimal ning kaamelite elupaigas Aasias ja Aafrikas sageli ka palavaimal päeval on eriti sobilik tähele panna neid imepäraste kohastumustega kõrbeasukaid, ilma kelleta inimene kõrbes naljalt hakkama ei saa.
Kaameliuudistajad on oodatud loomaaia Sise-Aasia piirkonda alates pühapäeva keskpäevast. Siin elab praegu kolm eakat kaksküürkaameliemandat Altõnaj, Budur ja Gjurza, kes hakkavad vaikselt 30. eluaastale liginema. Nendega jagavad aedikut Gjurza 13-aastane suurt kasvu järglane Gizel ning Riia loomaaiast läinud aasta lõpul saabunud kaheaastane pronksikarva kaamelipoiss Bronza. Aia tagant vaatab karja toimetamist pealt viieaastane valge kaamelinooruk Bulat, Buduri järglane.
Tiheda, sooja ja pika talvekarva seljast sõna otseses mõttes maha visanud kaamelid näevad praegu isegi veidike kentsakad välja.
Nädal on jaganud nii vihma, tuult kui ka päikest. Loomadele meeldib selline vaheldusrikkus väga.
Pürjad naudivad vihmajärgset päikesepaistet sügades kõhtu vastu aedikus lebavat jämedat palki.
Linnutiikidel elav sookilpkonn tegi teise katse rändama minna ja jõudis juba peaaegu punahuntide aedikuni, kui ta avastati ja tiigivette tagasi toimetati.
Linnutiikidel näeb askeldamas tibudega punasilmset sarvikpütipaari ja sinikael-pardi mammit oma pojudele elutarkusi õpetamas. Linavästrik vudib ussike nokas kiiresti hoolikalt peidetud pessa ning sama kiiresti sealt ka eemale, aga seekord on tal nokas tibu väljaheitepaunake.
Vööthüäänid, tiigrid ja amuuri leopardid sompus ilmast ei hooli ja vihmamärga lopsakat rohelust ei pelga. Lumeleopardidel alpinaariumis aga trimmerdati neljapäeval rohelust madalamaks.
Alpi ümisejate künkakeses on usina kaevetöö ja vihma koostoimel toimunud varinguid.
Teisipäeval jätkus jääkarude kokkuharjutamine: omavahel tutvusid seekord viieaastane Imaq ning kolmeaastased Skadi ja Kaja. Neljapäeval aga tulid allveetöid teostava Underwater Solutions OÜ tuukrid loomaaiale appi jääkarude basseiniklaase puhastama.
Irbiseaedikus lamava tüve küljes uhkeldab veel suur, kuid juba natuke luitunud vääveltorik. Rebasemäe metsateel aga ilmus puujuure lähedal maapinnale lehterüdik – haruldane ja ohulähedane seen, kes on levinud hajusalt üle Eesti, tihedamalt just Põhja- ja Lääne-Eestis.
Suu- ja sõrataudi olukord Euroopas on rahunemas, sestap avasime taas laste loomaaia kitseaediku. Kitsed ootavad siin väga pai, kuid toita neid ei maksa – neil on oma toit! Pealegi ei mõju ülesöömine tervisele kuigi hästi.
Tuleva nädala pühadeajal on loomaaed avatud tavapäraselt.
