Fotod: Inari Leiman
Maailma rändlindude päev keskendub tänavu putukate tähtsusele. Kui pole midagi süüa, pole ka jaksu rännata. Tavapäraselt mai alguses saabunud must-kärbsenäpi isaslind kössitab aia otsas, suled jaheduse tõttu kohevil. Praeguses külmas ja putukavaeses Eestimaa kevades läheb tal raskeks tihastega pesapaiga pärast rinda pista.
Suur-laukhaned aga tunnevad end loomaaias hästi, neid kohtab siin pea igal suuremal aasal ja välul. Nad toituvad nii linnutiikide niitudel, prževalski hobuste ja miilude aedikutes kui ka muudel muru- ja lilleplatsidel. Peale selle, et loomaaias julgelt toimetavad vabalt elavad haned rikastavad meie ekspositsiooni, näib neist olevat ka igati praktilist kasu – naerukajakate koloonia on loomaaia linnutiikidelt ära läinud.
Sarvikpütt, Eestis II kategooria kaitsealune liik, keda rahvakeeles ka sarlakpunaste silmadega veenõiaks kutsutakse, on tänavu, nagu varasematelgi aastatel, linnutiikidele pesitsema tulnud. Taimestikurikkas kaldaäärses võib kohata väikest puna-kollase nokaga tiigikana ehk taita, nähtud on ka veidi suuremat valge noka ja lauguga vesikana ehk lauku. Kühmnokkluige paar on käinud tiigisaarekesel pesitsemisvõimalusi uurimas. Pelikanikujul on aga koha sisse võtnud jõgitiirupaar.
Pühapäeval tähistatakse üle ilma emadepäeva. Tasapisi tuleb loomaaiaski vastseid emasid juurde. Neljapäeva hommikul sündisid esimesed nuubia kaljukitse tallekesed. Kahest sündinud tallest oli üks nõrk ja vajas inimese tuge, teine seevastu kepsutab vapralt karjaga kaasa.
Tagakaspia uriaalide aedikus võib näha igati asjalikku tallegängi uljalt ringi kepsutamas. Oma emad otsivad nad üles vaid siis, kui kõht tühjaks läheb.
Alpinaariumi tippkiskjal lumeleopardil on nüüd kevadel igatahes väga põnev ümbritsevatel aedikutel silma peal hoida.
Jõeraipaari viimased kaheksa poega koliti suurde maani ulatuvasse akvaariumi varem sündinud jõeraipoegade juurde. Kokku peaks neid nüüd olema 19, kuigi liiva alla peituda armastavaid jõeraisid on päris keeruline kokku lugeda.
Osa Bennetti kängurute poegi on juba päris suured ja mahuvad vaevu emade kukruisse, kuid kasutavad siiski võimalust jahe õhtupoolik kukrusoojuses veeta, mis sest, et pikad tagajalad välja rippuma jäävad.
Kullimäel võib märgata vöötkakupaari suure pesapaku juures hiirega askeldamas. 19. aprillist saati koorusid pesapaku õõnsuses riburada kolm vöötkakupoega, keda ema nüüd vanusele vastavalt erineva suurusega toidupalaga kostitab.
Läinud laupäeval said talvevillast priiks kõik laste loomaaia kihnu maalambad.
