Foto: Pixabay
15. septembril algas Eestis põdrajahihooaeg. Maakondlikes jahindusnõukogudes lepiti kokku, et sel jahihooajal on põtrade küttimismahuks 3685 isendit.
Keskkonnaagentuuri spetsialistide sõnul põdra arvukus veidi langes eelnevatel aastatel intensiivseks muutunud küttimise tulemusel. Metsakahjud on nii RMK kui erametsaomanike metsades minimaalsed.
Põdra asurkonna suurus 2024. aasta talvel oli seireandmete järgi 10 000‒11 000 isendit ja see on pidevalt langenud. 2023. aasta jahihooajal kütiti Eestis 4061 põtra, mis on 500 isendit vähem kui 2022. aastal. Sama palju langes küttimine ka aasta varem. Uue jahihooaja kokkulepitud küttimismaht on natuke kõrgem kui kütiti aastal 2002-2003 aastal (3436 isendit) ja see oli aeg, kus olime olnud kümme aastat põdra arvukuse madalseisus.
Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht oli 3580–3980 isendit. Kokkulepitud küttimismaht jääbki sellesse vahemiku.
Keskkonnaagentuur andis veel täiendavad ettepanekud jahimeestele algavaks põdrajahihooajaks:
- Põdra tekitatud kahjude ja nende tekke riskide vähendamisel tuleks küttimismahte võrreldes eelneva aastaga suurendada üksnes kõrge põdra asustustiheduse ja/või sagedaste ja kõrgete põdrakahjustustega piirkondades. Madalama asustustihedusega piirkondades, kus olulised kahjustused puuduvad ja eelneval jahihooajal on esinenud suuri raskusi jahindusnõukogude poolt määratud miinimumkvootide täitmisega, tuleks küttimismahte langetada. Lihtsakoelisi kvoodi jaotusprintsiipe – vähendades või suurendades küttimismahtu kõikidele jahipiirkondadele ühtemoodi – tuleb kindlasti vältida.
- Põdraasurkonna looduslähedase demograafilise struktuuri säilitamise huvides soovitame üldjuhul küttida põdrapulle ja -lehmi ligilähedaselt võrdsel tasemel (üks pull ühe lehma kohta). Piirkondades, kus sooline jaotus hälbib oluliselt tasakaalustatud soolisest jaotusest (näiteks ületab taset 1 pull 1,5 lehma kohta või vastupidi), on soovitav tõsta ka enam esindatud soorühma osakaalu kütitavate isendite seas.
- Põdravasikate osakaal kütitud isendite seas tuleks asurkonna normaalse uuenemise huvides, sõltuvalt vasikate rohkusest, hoida üldjuhul vahemikus 24-30%. Taaskord tuleb rõhutada, et soovitatud vasikate osakaalu järgimisest, on märksa olulisem jälgida, et asurkonna normaalseks uuenemiseks moodustaks jahihooaja järgses asurkonnas vasikad vähemalt 25%. Seega kui vasikate soovitatud määral küttimisega on nende vähesuse tõttu piirkonnas tõsiseid raskusi, siis igati mõistlik otsus on jätta mõni vasikas küttimata.
- Jahipiirkondade kasutajatel on soovitav hoiduda täiskühvelsarvi kandvate pullide, kelle sarve kühvliosa moodustab kummagi sarvelaba valendikust enam kui poole, küttimisest, olenemata sarvede suurusest. Eesmärk on suurendada meie põdraasurkonna looduslähedust. Kühvelsarvi kandvaid põdrapulle on tulenevalt nende sarvede kõrgest trofeeväärtusest võrreldes nende esinemisega asurkonnas pika aja vältel märgatavalt rohkem survestatud, mistõttu on selle sarvetüübi esindajate osakaal Eesti ja ühtlasi ka kogu Põhja-Euroopa põdraasurkonnas aegade jooksul vähenenud.
- Pullide küttimisega soovitame alustada sarnaselt lehmade ja vasikate küttimisega alates oktoobrist. Jahi vastu septembri teises pooles räägib asjaolu, et see kattub populatsiooni tuumiku jooksuajaga, mil viljastatud järglased on kõige elujõulisemad. Dominantsete pullide kõrvaldamine just sel ajal on populatsiooni elujõulisuse seisukohast kahjulik. Säilitades dominantse põdrapulli septembris, on tema panus järgnevasse põlvkonda tunduvalt tõenäolisem ja tema ära küttimise kahjulikkus populatsiooni elujõulisusele väiksem. Suurem pullide arv ja konkurents jooksuajal on asurkonnale tervikuna kasulik.
15. septembrist kuni 30. septembrini võib põdrale pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ja alates 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini ajujahti ning jahti jahikoeraga.
