Fotod: Inari Leiman
Kesknädalal alanud kalendrikevadel lendlesid õhus lumekribalad, ööseks oli maa lumevalge. Seesugune see kevade algus ju siin Eestimaal olema kipubki, kuid tulemata ei jää kevad ometi. Musträstas on igatahes pesapiirkonna juba välja valinud ja lõõritab silmapaistval kohal istudes nii päeval kui ka öösel.
Igal aastal 22. märtsil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist hülgepäeva. Talve lõpp ja kevade algus on hüljeste elus väga oluline aeg: sellal, sageli just kõige kärekülmemal ajal, sünnivad poegimiskolooniates hülgepojad. Kohe peale poegade sündi aga algavad vanaloomadel uued pulmad ning toimub paaritumine.
Laupäeva, 23. märtsi keskpäeval kutsume kõiki loomaaeda uudistama meie hallhülgeid Lielut ja Lätipoissi, kuulama hülgejutte ja mängima hülgemängu. Meiegi hülged on praegu pulmaajale kohaselt erksad ning vuhisevad oma kitsukeses basseinis suure hooga edasi-tagasi ujuda. Pulmaajal ei ole aega söögi peale mõelda ega kalavarastest hõbekajakate kraaklemist tähele panna.
Esmaspäeval viidi meie kõige jämedam ja pikem madu, 56 kilogrammi kaaluv ja ligi viie meetri pikkune tume tiigerpüüton Printsess paksunahaliste majast Kagu-Aasia vihmametsamajja, ta sai seal endale senisest veidi suurema elupaiga. Vihmametsamaja peremees, taimestiku vahel tähtsalt ringi patseeriv hõbefaasani kukk Joosep, kellele ei jää miski tema valdustes toimuv märkamatuks, tervitas kastis saabunud uusasukat valju häälitsemisega ning hoidis tal läbi terraariumiklaasi igaks juhuks pikalt silma peal.
Samal päeval said kiibi naha alla liigikaitseuuringute keskuse 10 lagritsat. Ilusa karvase sabaga noore roti suurused loomad, keda rahvapäraselt kutsutakse ka tammehiirteks, on unilased – oktoobrist maini viibivad nad pesas talveunes. Unilastega on hea asju ajada, neid pole vaja protseduurideks uinutada: kui nad tuduvad, siis saab kõik vajalikud toimingud (kaalumine, mõõtmine, sugude võrdlused, kiibistamine) rahulikult ära teha.
Elevant Carl võtab vihmamärjas õueaedikus mõnuga sinisavivanne, viskab mullapinnast turjale, maadleb hiigelrehviga ja väänutab lonti või astub käbedalt nurga taha emaelevantidega suhtlema.
Manulid Altani ja Mars avaldasid soovi taas kokku saada ja seda neile teisipäeval ka võimaldati.
Habekotka emalind lõpetas läinud laupäeval haudumise ja kaevas muna pesa põhja. Sestap võeti muna ära ja pandi kuni koorumiseni inkubaatorisse. Kaeluskotkastel aga on muna pesas ning mõlemad vanemad hauvad kenasti kordamööda.
Kuu alguses looduskooli eluslooduse klassi terraariumis isasega mürgeldanud pisihiiremammi, kes esmaspäeval nägi välja nagu ta oleks kreeka pähkli alla neelanud, oli teisipäeva hommikul taas sale. Terraariumis aga läks lahti kõva trall ja tagaajamine – kohene paaritumine peale poegimist on pisihiirtele iseloomulik. Kõik viitab sellele, et pisihiiremammi meisterdatud linnupesa meenutavas kõrrepesas on vastsündinuid. Kinnituse saamiseks peab vaid kümmekond päeva ootama, misjärel pisihiire pisipojad on valmis pesast väljuma.
Binturongipoju kasvab ja piilub oma nööpsilmadega ema suure saba kaitsvas varjus uudishimulikult pesakastiavast välja. Vihmametsa ekspositsioonis elav noor isa Kawan käis kaasat ja pisipoega kaugelt uudistamas ja nägi seepeale talitajate sõnul väga rõõmus välja.
Neljapäeval tatsas pisipoju ema järel esmakordselt pesakastist välja. Järgmisel nädalal tehakse talle esimene ülevaatus ja tervisekontroll, siis tutvustatakse teda isale, misjärel jõuabki kätte aeg loomaaiakülaliste ette astuda.
